Nädal 2 | Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Selle nädala eesmärgiks oli kirjeldada kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost. Üks, mis võiks tänasele netikasutajale veel tuttav olla, ja teine, mis on täiesti kadunud.

Mis veel tänasele netikasutajatele veel tuttav on?

Tänasel päeval iga inimene on loodetavasti kuulnud midagi IP aadressist, aga päris palju ei tea täpselt, kustkohast see tuli ja kuidas see töötab. 

Kogu lugu algab ARPANETi loomisest 1969. aastal, mille esialgne eesmärk oli ühendada erinevad arvutid omavahel. Lihtsamalt öeldes, et seda teha oli vaja välja mõelda erinevaid protokolle ning iga arvutile luua aadressi, mis oleks võrgustikus leidav, nagu maja aadress linnas, et posti saada. Esialgsed IP aadressid oli ainult 8 biti pikk, võrreldes tänasepäeva 32 bitiga. Mõne aasta pärast projekt kasvas, hakati looma kaugemaid sidemeid ülikoolide ja erinevate teadusasutustega, ning samal ajal hakati uuendama protokolle, mis olid kasutusele võetud. Juba 1974. aastal esimene artikkel TCP/IP mudeli kohta oli avaldatud ning 1981. aastal sai standardiks. Ning tuleb ka meenutada, et IPv4 oli implementeeritud seoses mudeli kasutamisega 1978. aastal. Ja miks TCP/IP mudel on oluline meie jaoks? Sest kogu internet töötab praktiliselt selle mudeli põhjal, kuid kontseptsiooni uuendati muidugi mitu korda. Väga huvitav on see, et meie tänases maailmas kasutatakse sellist võrgu aadresseerimist, mis oli loodud nii palju aastaid tagasi, aga ikkagi toimub ja on osa meie igapäevaelust, isegi kui me selle peale ei mõtle.

Kuigi IPv4, mis on laiemalt kasutuses, on limiteeritud, oli loodud veel IPv6 juurde ning teised lahendused, mis annavad võimalust edaspidi kasutada IPv4. Ja sellega kes teab, millal me hakkame kasutama mingi teist lahendust, kui selline vana tehnoloogia näitas, et saab tugevalt hoida oma kohta meie maailmas.

Mis tehnoloogia on juba täiesti kadunud?

Kui me räägime tehnoloogiast mis on tänase tavakasutaja elust kadunud, siis on vaja rääkida diskettidest (või floppy disk inglise keeles).

1967. aastal üks väike tiim IBM-ist alustas tööd, et luua usaldusväärne ja odav süsteem juhiste laadimiseks ja tarkvarauuenduste installimiseks suurarvutitesse. Seejärel loodi 1969. aastal diskett, millest sai hiljem turul sensatsioon. Diskett oli enamasti kasutatud kiireks info ülekandmiseks, tarkvara levitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. IBM on loonud väga eduka toote, mis on turgu hoidnud väga pikka aega, kuid arvestades uuenduste kiiret arengut, pidi disketi asemel olema mõni muu tehnoloogia. 

Lõpuks hakkas diskettide müük 90ndate alguses langema ja diskettid hakkasid kaduma meie elust. Viimane ettevõtte, Sony, mis veel neid tootis, lõpetas tootmist 2011. aastal.

Allikad:

https://prefixx.net/news/ipv4-history 

https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/