Nädal 13 | Teistmoodi IT

Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust (rohkem IT - sarnaselt ketaste, klaviatuuride ja kuvaritega) või erivajadusega inimese abivahendit (nagu kuuldeaparaat või ratastool; võib ka küsida, kas see on sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni- või hoopis mõne muu ministeeriumi teema)? Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama (arvestades mitmete lahenduste päris kõrgeid hindu)?

Tänapäeval on arvutitehnoloogiad meie maailma lahutamatu osa ning sellega seoses on juurdepääs neile ja Internetile enamiku inimeste jaoks vajalik. Kuid isegi seda vajadust arvesse võttes ei saa öelda, et absoluutselt kõigil on võimalus kasutada arvuteid ja vaadata erinevatel saitidel saadaolevat teavet. Õnneks ei seisa areng paigal ja paljud riigid võtavad vastu regulatsioone, mis omakorda reguleerivad tehnoloogia ligipääsetavuse põhimõtteid. See tähendab, et erinevate tehnoloogiate ja nõuete rakendamisel tuleb eelkõige keskenduda riiklikule vajadusele. Erasektori areng eeldab kasumi kasvu ja hüpoteetilist investeerimisvõimalust IT-tugilahenduste loomisse, kuid teatud normidest kinnipidamise kohustust saab jällegi korrastada vaid riik. EN 301 549, Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus ning WCAG sätestavad nõuete loetelu põhimõtete rakendamiseks, mis on suunatud tehnoloogia kättesaadavuse suurendamisele kõikidele elanikkonnarühmadele, võttes arvesse erivajadusi.

Lisaks tasub otsustamise ja nõuete konkreetse elluviimise puhul tähelepanu pöörata sellele, et see peaks jääma suures osas kahe ministeeriumi vastutusalasse - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Ning ka vastutav järelevalve asutus antud juhul on TTJA. Hetkel käsitletakse seda kõike pigem erivajadustega inimeste abistamise osana, kuid siiski tuleks see seisukoht tugevalt ümber mõelda, sest kui erinevate IT-lahenduste juures on juba ligipääsetavuse tegur, siis ei tasu neid käsitleda vaid sissetoodud vajadusena. Uute lahenduste kasutuselevõtt peaks muutuma universaalteenuseks, mis eeldab esialgu kõigi elanikkonnarühmade vajaduste elluviimist.

Rahastamise puhul on väga raske öelda konkreetseid numbreid või mastaapi. Kui juba praegu arvestada, et rahastamine on riigi vastutuse lahutamatu osa, siis riigil tuleks eelarve arvutamisel lähtuda küsitlusandmetest ja rahvastikustatistikast, et aru saada, kui palju maksab kõrvale panna erinevate projektide rahastamiseks erivajadustega inimeste abistamiseks.

Viited:

Digiligipääsetavuse nõuded - https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded